Teie ostukorv on tühi.
Põõsastill "Lena"
Aedtill "Lena" - Anethum graveolens.
Suurepärane põõsastilli sort. Suured aromaatsed lehed, pikka aega saab värsket rohelist, õitsema hakkab hilja.
Taim on kompaktne, keskmise kõrgusega, lehed pikad, tugevalt lehistunud, tugeva lõhnaga. Üks taim annab lehemassi 100-220 g.
Saagikus vähemalt 2,0-4,0 kg/m2.
Palju seemneid tilli 1 grammis: 590-650 tk.
5 g piisab 2 m2 alale.
Suurepärane põõsastilli sort. Suured aromaatsed lehed, pikka aega saab värsket rohelist, õitsema hakkab hilja.
Taim on kompaktne, keskmise kõrgusega, lehed pikad, tugevalt lehistunud, tugeva lõhnaga. Üks taim annab lehemassi 100-220 g.
Saagikus vähemalt 2,0-4,0 kg/m2.
Palju seemneid tilli 1 grammis: 590-650 tk.
5 g piisab 2 m2 alale.
* Sügiseseks maitserohelise saamiseks külvatakse till augusti alguses. Selleks sobib kõige paremini hea struktuuriga, neutraalse mullareaktsiooniga ala, kuhu pinnavett ei kogune, sest liigse niiskuse tõttu moodustub tihe mullakoorik ja happelistel muldadel kasvab till halvasti, lehed muutuvad punakas-lillakaks.
Tilli seemned idanevad aeglaselt, seepärast leotatakse idanemise kiirendamiseks neid 24 tundi soojas vees, seejärel pannakse nad niiske kanga sisse ja hoitakse soojas kohas (+20+25°С) niikaua, kuni nad paisuvad.
Külvatakse niiskesse, sooja mulda, mida ei lasta kuivada kuni tõusmed on ilmunud. Seemned külvatakse 2-3 cm sügavusele – niisugustes tingimustes ilmuvad tõusmed 2-3 päevaga. Reavahedeks jäetakse 15-20 cm, taimede vahe reas on esialgu 1-2 cm, seejärel (vastavalt tihedusele) harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks 15-20 cm. Õige agrotehnika korral saab tilli koristada juba 40-45 päeva peale tärkamist.
* Till on nõudlik pinnase viljakuse ja niiskuse suhtes, eriti esialgu (tõusmete tärkamiseni ja 2-3 nädalat pärast seda).
Seepärast on külvates vaod enne kasulik veega üle valada ja alles pärast külvata seemned. See võimaldab saada kiiresti ühtlased tõusmed.
Edaspidi ei hukuta niiskuse puudus tilli - ta talub seda, kuid läheb väga ruttu õitsema ja moodustab mõned mitte suured sarikad.
Samas talub till ka vee seismist halvasti.
Tema iseloomu iseärasused: till on küllaltki külmakindel taim, seemned hakkavad idanema 2-3 kraadi juures.
Till on väga valgustarmastav taim, teda tasub paigutada vaid hästi valgustatud kohtadesse. See on pikapäeva taim - õitsemisele läheb till siis, kui päevavalgus ületab 13 tundi.
Lühiajalise päevavalguse puhul (10-12 tundi) jäävad taimed roseti staadiumisse ja õitsema ei asu. Vähema päevavalguse puhul taimed lihtsalt hukuvad,neil jääb väheks valgust plastiliste ainete sünteesiks.
Tavaliselt hakatakse tilli toiduks kasutama, kui taimedel kujuneb väike leherosett. Suure ma koguse eeterlike õlisid ja vitamiine sisaldavad tillitaimed enne keskme sarika õitsema hakkamist-just sel perioodil soovitatakse korjata seda taime turul realiseerimiseks ja talviseks säilitamiseks (kuivatamiseks, soolamiseks, külmutamiseks) ja ka ravimi tooraine otstarbeks.
Sel perioodil on varred veel õrnad ja neid võib samuti toiduks kasutada. Selleks, et omada regulaarselt toidulaual aromaatset taimerohelist, mis on rikas vitamiinide ja eeterlike õlide poolest, külvatakse tilli mitmel ajal, maist-augustini.
Tõusmete tärkamisest kuni tilli tehnilise (korje) küpsuseni läheb tavaliselt 40-60 päeva. Tilli agrotehnika iseärasuseks maitseroheliseks on see, et neid taimi tuleb sageli kasta ja väetada.
Lämmastikväetiste doosi,mida antakse enne külvi, suurendatakse.
Tilli agrotehnika iseärasuseks maitseroheliseks on see, et väetistest, mida antakse pärast õitsemist,välistatakse lämmastikväetised, aga pärast seemnete kujunemise algust vähendatakse kastmisi.
Need mitte kavalad võtted soodustavad seemnetes eeterlike õlide kõrgemat kogunemist. Seemneid, mida kasutatakse vürtsideks, hakatakse korjama kohe, kui osa neist (10%) kergelt pruunikaks muutub. Aga massilist seemnete korjet (tulevaseks külviks) viiakse läbi, kui sarikas tõmbub pruunikaks 30-40%neist.
